Kuidas näeb välja Stalla põhjalik välipesu

Oled valmis? Me kirjeldame päris detailselt, mida me teeme!

Tegelikult algavad pesu protsessiga seotud tegevused juba autot pesulasse sisse sõites. Kui sõidukil on õhkvedrustus, siis tõstetakse sõiduk kõrgeima taseme peale, et ka rattakoopad saaksid võimalikult puhtaks. Lisaks, kui sõidukil näiteks liikuv aero, näiteks tagatiib, siis ka see tõstetakse nupuvajutusega üles, et sõiduk saaks tõesti iga nurga tagant värske välimuse. Salongist eemaldatakse ka matid, mis pesu käigus puhtaks tehakse.

Enne veel, kui pesuprotsess saab alguse, veendub Stalla pesija, et sõiduki värvipind ei oleks liiga kuum ega külm. Äkiline temperatuuri erinevus (kas päikese/lume käes seismisest, velgede puhul pidurdamisest või kapoti puhul mootorist eralduvast kuumusest) võib kahjustada laki pinda ning hullemal juhul isegi värvipinda praod sisse lüüa. Selle vältimiseks kasutab Stalla pesija survepesurist kas kuuma või külma vett, et sõiduki pinda mitte “ehmatada”.

Eestis, kus teede ehitusel kasutatakse palju rohkem pigi, kui naaberriikides, peab iga asjalik pesu algama selle eemaldamisega autolt. Vastasel juhul võivad pigitäpid kinnituda pesukindasse, mida auto pinnal liigutatakse, tutvustades lakipinnale uusi mikrokriime. Pesu alustatakse alati ratastest, kuna need on kõige mustemad ja võtavad kõige rohkem aega. Kui alustada pesuga sõiduki värvipinnalt ja rattad tehakse kusagil pesu keskel puhtaks, jäävad vesi ja hullemal juhul pesuained värvi peale pikaks perioodiks seisma, mis võivad jätta jäljed ning värvipinda kahjustada. Selle vältimiseks on kõige parem alustada auto pesemist just nimelt ratastest.

Rataste korralik pesu võib võtta kuni 40 minutit aega, kui tegu on pesemata ning raskesti ligipääsetava disainiga veljega. Veljed pritsitakse kõigepealt pigieemaldajaga ja leotusainega, mis leotavad velgedelt pigi ja muu mustuse, mille seejärel saab eemaldada survepesuriga ja 50 kraadise veega. Kui suurem mustus on eemaldatud, siis saab detailsemaks minna! Suurim osa mustusest velgedel on rauatolm, mis tekib pidurdamisel. Selle eemaldamiseks peab kasutama Bilt Hamber Auto Wheel rauaeemaldus vahendit, mis on äärmiselt tõhus metalliosakeste eemaldaja, mis on mõeldud auto värvipinnalt tugevalt kinni jäänud metalliosakeste eraldamiseks. Kui velg ainega kaetud, käib Stalla pesija iga võimaliku nurgataguse nii pesukinda, pintsli või pehme veljeharjaga üle, peale mida saab survepesuriga mustuse pinnalt eemaldada. Erinevalt paljudest teistest puhastusvahenditest on Bilt Hamber Korrosol pH-tasakaalustatud, mis tähendab, et see ei ole aluseline. See tagab, et toode on piisavalt õrn, et mitte kahjustada auto värvkatet, samal ajal tõhusalt eemaldades metalliosakesed. Küll aga head veljepuhastus ained reageerivad metallist piduriketastega, mistõttu võib tihtipeale märgata, et sõiduki pidurid on peale pesu justkui roostes. Selle ära hoidmiseks kasutame Stallas eraldi ennetavat ainet, mille laseme piduriketastele peale pesu selle probleemi ära hoidmiseks. Lisaks saavad veljed Gtechniq C2 hüdrofoobse kihi, et veljed püsiksid kauem puhtana ning et järgmine pesu oleks selle võrra kergem.

Veljepesu on hoolikas protsess, mis nõuab täpsust ja professionaalseid vahendeid, tagamaks, et kõik mustus ja kahjulikud ained eemaldatakse tõhusalt. See on oluline samm, et tagada kogu sõiduki hea välimus ja kaitse.

Peale rataste puhastamist liigutakse edasi auto kere juurde. Siin kasutatakse spetsiaalseid pesuvahendeid ja -tehnikaid, et eemaldada mustus ja pigi hoolikalt, kahjustamata värvi. Tähelepanu pööratakse igale detailile, et tagada ühtlane ja põhjalik puhastus.

Ka kere puhul alustatakse pigi eemaldamisest ja leotusainega muu mustuse leotamisest. Aine kantakse kerele alt ülespoole, et ei tekiks leotuse jooksmisjälgi. Ka uksevahed pestakse samade ainetega ja tehnikaga, kui ülejäänud värvipind. Kui värvipinnalt suurem mustus on eemaldatud ja survepesuriga üle käidud, siis pesija uurib, kas on vaja sama protsess korrata, et füüsilise pesu etapiks ei oleks pinnal rohkem mustust, mille saaks eemaldada leotuse ja survepesuriga. Pinnale ei tohi jääda mingisugust mustust, mis võib shampoonipesu ajal pesukindasse jääda ning liigutades pinda kriimustada.

Shampoonipesu — see on see, mis paneb sõiduki tõsiselt särama, kuid ka see pesu etapp, mis võib valede tehnikate kasutamisel lakipinnale kriime juurde tekitada. Turvalise töömeetodina kasutame shampooni, mis võib värvipinnale kuivada ilma lakipinnale jälgi jätmata. Nii ei pea kiirustama kartes, et värvipinnale midagi kuivada võib ning pesija saab veenduda, et iga detail oleks täielikult puhas. Shampoonitamist alustame katuselt ja liigume aina allapoole ehk peseme puhtamad detailid enne, kui liigume mustemate juurde. Nii minimaliseerime veel enam sõiduki kriimustamist, kuigi selleks hetkeks on juba Stalla poolt pestud auto niivõrd puhas, et kriime juurde tekitada on pea võimatu. Peale igat keredetaili loputatakse pesukinnas soojas vees, mille järel lisatakse pritsiga shampooni, kuni auto saab pestud.

Kuid pole veel päris kõik!

Ka värvipinnale jääb paratamatult rauaosakesi kinni, mida saab sarnaselt velgedele eemaldada. Seda tasub teha peale shampoonipesu, et raualeotusaine reageeriks vaid paadunud metalliosakestega.

Kui ka see mustus on eemaldatud ning sõiduk uuesti loputatud, kantakse autole Gtechniq C2 hüdrofoobne kiht, mis kestab 3–6 kuud. Seejärel kuivatatakse sõiduk suruõhuga ja siis kuivatuslappidega, mis peale igat pesu pestakse uuesti pesumasinas läbi.

Ja umbes 2 tundi hiljem ongi auto päriselt puhas!

Niivõrd põhjalikku pesu peaks teostama iga 1–3 kuu tagant sõltuvalt sellest, palju auto sõidab. Kui vahepeal kattub auto lihtsasti eemaldatava tolmukihiga, on see soovituslik selvepesulas leotusvahu ja pehmendatud veega eemaldada või teostada Stallas kiirpesu, mis võtab ca 45 minutit.

Autopesu ei ole lihtsalt mustuse eemaldamine – see on kunst ja teadus, mis tagab sõiduki säilimise parimas seisukorras. Stalla meeskonna professionaalsus ja pühendumus tagavad, et teie auto saab alati parima võimaliku hoolduse ja sõidab Stallast välja parimal võimalikul kujul.